Keelesemiootika
1. Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri. Struktuuri mõiste on võetud Saussure'lt ja ümbertöötatud Trubetzkoy ja
Jakobsoni foneemika põhjal.
2. Poeetiline keel kui funktsioon, mis on orienteeritud teatud eesmärgile . See kontseptsioon lähtub vene
formalistidest. Täiendasid -- kogu inimtegevuse polüfunktsionaalsus.
3. Vene formalistide kirjandusteose immanentsusprintsiibi täiendamine vajadusega analüüsida ka kirjandusväliseid
struktuure.
4. Sünkroonia ja diakroonia lähendamine teineteisele. Rõhk pannakse struktuuri ja protsessi ühtsusele.
Praha kk liikmed arendasid esimesena välja ,,keeleliidu" probleemi. Selle all mõistetakse nähtus, et naaberkeeltel on
mitmeid eriomaseid ühisjooni, kuigi nad ei ole sugulaskeeled (nt Balkani keeleliit tähendab Balkani ps kõneldavaid
annaabi.ee 
