Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
sõltuv. Kuidas saaks ta seda tõestada?" (JUNG 1986: 149)
Nii näeme tõepoolest, et arutledes maailma tõsiasjade üle, oleme alati oma psüühikasse
,,suletud", sõltudes oma eelistatumast tajumisviisist, omandatud tõlgendamiskogemustest ning
keelest, milles väljendume. Sealjuures puudub vahe, kas käsitleme füüsikalis-matemaatilisi
fakte või teoloogiat. Me ei suuda kuidagi parun Münchauseni kombel väljuda omaenda
immanentsusest. See kõik loob Jungi mõtte kohaselt teatud ebaselguse või õigemini voolavuse
selle vahele, mis meile näib, ning selle vahele, mis on. Jungi kohaselt ei ole selline
kahevahelolek halb, vaid pigem röövib meilt ülbe enesekindluse asjade olemuse üle
otsustamisel.
,,Arvestades vaadet, mille kohaselt eksisteerib lähedane ühendus teatud psüühiliste protsesside
ning nende füüsiliste paralleelide vahel, ei saa me kuigi hästi aktsepteerida vaadet psüühele kui