PSÜHHOLOOGIA ALUSED
"ütleb lapsele ette", millal ja mida see ütlema peaks. Lapse igat vastuhäälitsust tõlgendatakse
vastusena, millele ema omakorda vastab. Kui laps areneb, hakkavad vanemad teda kõne ajal
keeleliselt vähem toetama, eeldades neilt järjest keerukamat ja täpsemat vastamist. Seda olukorda
võib võrrelda olukorraga tellingute kasutamisel maja ülesehitamiseks, kus nendest loobutakse siis, kui
hoone juba püsti seisab.
Kas vanemate selline abi on lapse keeleomandamisel põhilise tähtsusega? Imiteerimismehhanism
näib oma lihtsusega ahvatlevana, ent ei seleta kõiki keeleomandamise külgi. Kui imiteerimine oleks
peamine keeleõppimise mehhanism, siis milleks alustavad lapsed kõnet üksikutest sõnadest ja
telegrammistiilist? Imiteerimise idee ei selgita ka seda, kuidas juba väike laps suudab oma kõnega
väljendada uudsust nii arusaamu kui ka väljendeid, mida ta enne kuulnud pole. Imiteerimise
hüpoteesi vastu räägib ka ülereguleerimine (overregularisation), mis tekib siis, kui laps on keele
annaabi.ee 
