BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
Kõige suurem karp on rõõneskarp (mitte eestis), mis võib kasvada üle 1m pikaks ja
kaaluda 250 kg. Tähtsus - karbid filtreerivad vett, toiduks mitmesugustele merelindudele.
33. Peajalgsed
Peajalgsed on kõige suuremad ja ühed targemad selgrootud. Nende hulka kuuluvad kalmaarid,
seepiad (pilt lk 41) ja kaheksajalad. Enamik peajalgseid on välise kojata kuid osaldel neist (nt
seepiatel ja kalmaaridel) on naha all õhuke plaadikujuline sisemine toes. Peajalgsete jalg on
muundunud iminappedega varustatud kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad
end. Saagi purustamiseks on neil papagoi noka taolised lõuad. Suuõõnes paikneva hõõrlaga
hõõruvad nad saagi enne allaneelamist peeneks. Peajalgsetel on täiuslikum närvisüsteem kui
teistel limustel. See võimaldab keerukalt käituda, kiiresti ujuda ja kiiresti muuta oma
kehavärvi, et märkamatuks jääda. Neil on hästi arenenud meeleelundid ja suured silmad. Nad
suudavad eristada ka eseme kuju
annaabi.ee 
