Mõisted kreeka mütoloogiast
signaalidega tekitatud heli.
3
Acheloos Kreeka suurim ja veerikkam jõgi, 220 km pikk, algab Pindose mäestikust ja suubub Patrai lahte,
nüüd Aspropotamos. Jõel on mütoloogias Acheloose-nimeline jumal, maaketast ümbritseva veekogu Okeanose
ja merenümf Tethyse poeg, kes võitles Heraklesega Kalydoni müütilise kuninga Oineuse tütre Deianeira pärast.
Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas
selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983).
Phorkys kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees,
gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983).
Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja
Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose
taga kaugel läänes.