E= Epot.+Ekin. Voolavas reaalvedelikus see nii ei ole . Ristlõikest I ristlõikeni II kulub voolutakistuste ületamiseks energiat (survekadu hti). Vedeliku potensiaalne energia kujutab endast vedeliku asendienergia (e.kõrgussurve ) z ja rõhuenergia (e. piesomeetersurve) p/(g) summat. Kui vedelik liigub lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia Ekin = v2/(2g). Seega võib avaldada Bernoulli võrrandi voolu erienergia kohta pumba veevõtukoha veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2
Geomeetrilist imikõrgust on võimalik vahetult mõõta. Kui ühendada pumbaga vaakummeeter ,siis näitab see pumba poolt tekitava hõrenduse suurust imitorus. Vaakummeetriline imikõrgus (zv ) on geomeetrilisest imikõrgusest suurem pumba hüdrauliste kadude võrra pumba imipoolel. Teoreetiliselt saab avaldada pumba geomeetrilise imemiskõrguse Bernoulli võrrandi kaudu kahe voolu ristlõike kohta torustikus : 1. Ristlõige ,mis ühtib veevõtukoha vedeliku pinnaga. 2. Pumba sisemine imiava ristlõige. Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia erinevates vedeliku voolu ristlõigetes on võrdsed. Voolavas reaalvedelikus see nii ei ole . Ristlõikest 1 ristlõikeni 2 kulub voolutakistuste ületamiseks energiat (survekadu hti). Vedeliku potensiaalne energia kujutab endast vedeliku asendienergia (e.kõrgussurve ) z ja rõhuenergia (e. piesomeetersurve) p/(g) summat. Hüdrostaatika põhivõrrandi järgi on tasakaalus olevas vedelikus, ükskõik
annaabi.ee 
