seina peale joonistanud poolsurnud linnud hoidmas väga jubedat kõrvitsat. Põranda oli ta teinud punase õlivärviga kokku. Kui linnud sisse läksid ei näinud leevike üle tuvi midagi ja trügis ette. Ta ei osanud niisugust pilti oodata ja poole jooksupealt jäi hirmust kangeks. Ta kukkus kõhuli ja minestas peale seda. Kõik linnud kes ruumis viibisid läksin selle peale hirmust halliks. Linnuhaiglas üles ärgates avastas leevike et ta kõht on punane ning see värv oli imeviisil ära kuivanud. Nähes seda lasid osad linnud endal mingi kindla osa ära värvida. Part arvas et ta värviks pea siniseks, tuvi mõtles et valgest nina ehtest piisab. Ka teised linnud leidsid et neile sobiks paar ilusat detaili. Seepärast ongi enamik lindudest kahe- või ühevärvilised. Need linnud kes ruumis ei viibinud on sama kirjud kui enne, kuid ka neil on kuulujuttudest värvid tumedaks läinud.
* Õhtud õhtute eel. Õhtud õhtute taga. Õhtud, mis pistoda hoides on jalus õhtute teel. Õhtud, kus kärsitu kurjus on voorusest purjus ja vaga. Õhtud väsimusväraval, õhtud kiindumuskünnisel. Õhtud, mis kannavad kroone, ja õhtud, mis koltuvad kolikambreis. Õhtud õhtute haarmete painavas, piinavas pigistuses. Õhtud, mis kõrgele kaarduvad hõiskavas, säravas sigituses. Igaühe neist teeb imeviisil kauniks hingeajas, hingeruumis liuglev kollane tolm... Kaob lõppematuid päevi. Puruneb kadumatuid päevi. Ja salvavalt hämmastavaid päevi. Ja halvavalt lämmatavaid päevi. Päevi, mis mõtlematult tõtlevad nagu elu. Päevi, mis on uimaselt umbsed ja pikaldased nagu surm. Hääletult kukub poolküpseid päevi aegade ääretust puust. Süda, miks su vaevade vaed muutuvad tund-tunnilt tundlikumaks?
annaabi.ee 
