Jumal on lugudes karm ja ülekohtune, on inimesi, keda ta soosib ja keda ta kas või üle kullaks, aga on ka neid inimhingi, kellele kogu aeg kurja ja õnnetusi kaela saadab, et nende elu võimalikult raske oleks. Tänapäeva Jumal on autori jaoks nalja- ja naistemees, kes tahab näha ilusaid ja noori stjuardesse, kui nad taevas lennukiga temast mööda sõidavad, ja teeb alati Põdrale helistades alati nalja. Terve maailm on Jumala oma ja kui tal tahtmine tekib, siis loob ta igasugu imevigureid. Ühel päeval tuli talle mõte võtta tavaline kaka, panna sellele jalad alla ja saata Eestisse jalgpalli mängima. See lihtne ja väike ime tegi eestlased väga rõõmsaks. Samas üritab Kivirähk oma teosega viidata sellele, et kirik on võõrandunud meie eesti rahvast ja usk on eestlasele väga kauge. Seetõttu hurjutab Jumal A. Põdraga, miks ta nii valesid otsuseid kogu aeg teeb ja miks inimesed ei kanna oma hinge eest hoolt
Aga Chuck ei jätnud jonni. Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima. Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi. Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat. Milvi tuju oli endiselt morn. Selle nädalasees ta oli jõudnud palju asju oma majas ära lõhkuda. Aednik torises ühtelugu, et miks klaasikillud lillepeenras. Kuid Chuck ei jätnud jonni, ta otsustas, et peab võitma Milvi südame ning ta päästma paha tuju küüsist. Seega ta otsustas hakata õppima uusi imevigureid tegema. Näiteks õppis ta ära aatomite poolitamise käte abil ja nulliga jagamise. Õhtuti enne magamaminekut käis aga jooksmas, ning õppis ära valguse kiirusest kiiremini liikumise. Eriti hoolikalt ta harjutas pöördepealt jalaga löömist, kuna aimas, et järgminekord peab valvuritega kakluse maha pidama. Kui jalalöök oli selge, otsustas ta ka kätekõverdusi teha. Neid tehes, ta mitte ei lükkand ennast üles, vaid maakera alla.
annaabi.ee 
