Aeg antud elada, aeg antud surra
vabaks, tehes sellega hoopis kahju, mitte head. Sõjas peab seisma iseenda ja oma kodumaa eest, mitte
kaasa tundma vaenlastele. Selleks hetkeks peab domineerima rangus ja peab omandama kalgi südame
ning mitte alla andma. Armastuses peab välja näitama hoolivust ja hellust. Siin kohas on Remarqeu
välja toonud kaks olekorda, kus ei saa eksida ja mis vajavad erinevaid käitumisi. Kui õigesti ei käitu
ega kohane, siis võib asjaolud muutuda väga imetuks, nagu seda juhtus Ernstiga teose lõpus, mil ta sai
oma vea tõttu surmava kuuli.
E.M. Remarque'l on see raamat igati õnnestunud ja on näha, et ta on sellega palju vaeva näinud, sest
tõesti on see väga hea ja kaasahaarav teos.
annaabi.ee 
