A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Ta oleks mulle kindlasti andestanud, ta oleks andestanud, kui ma ei
oleks hakanud rääkima sellest neetud mõõgarihmast, kuigi tegin seda varjatult, ja-jah,
ilusasti varjatult! Oh, ma neetud gaskoonlane, ma püüan teravmeelitseda isegi praepannil.
Noh, d'Artag-nan, mu sõber,» jätkas ta, vesteldes enesega kogu mõeldava viisakusega,
mis ta arvas enesele võlgnevat, «kui sa sellest veel pääsed, mis ei ole küllalt tõenäoline,
pead sa tulevikus olema üliviisakas. Edaspidi peab sind imetletama, peab sind eeskujuks
toodama. Olla vastutulelik ja viisakas ei tähenda sugugi, et peab olema pelgur. Vaadake
pigem Aramist! Aramis on leebuse ja lahkuse kehastus. Ent kellelegi pole iialgi pähe
tulnud arvata, nagu oleks Aramis argpüks. Ei, kindlasti mitte, edaspidi mõtlen ma teda
endale igas asjas eeskujuks seada. Ah, siin ta ongi...»
Üha edasi kõndides ja endamisi rääkides oli d'Artagnan jõudnud mõne sammu
annaabi.ee 
