Émile François Zola „Söekaevurid“/ „Žerminaal“
Peaegi Étienne armub Maheu noorema tütresse
ning satub armukolmnurka, sest Catherine on juba suhtes söekaevur Chavaliga.
Töötades söekaevanduses Étienne samaaegselt harib ka end kättesaadava kirjandusega, mis
tekitavad temas noorusele omased naiivsed sotsialistlikud ideed. Mida enam Étienne kaevurite
seltskonda sisse elab, olles eeskujulik tööline, seda enam saadab teda edu kui tööliste poliitilise
juhina, tahtes muuta midagigi paremuse poole (alustades imetillukesest palgast, mida töölised said).
Teose jooksul tegelaste eluolud aina halvenevad, nt. tööliste palka vähendatatkse, sest nõudlus söe
järele väheneb, seega rahva rahulolematus kasvab ning kui Étienne oli terve liikumise ajal rõhunud
rahumeelsele poliitikale, leiab anarhist Souvarine, et vaid vägivald viib edasi. Algsetest
rahumeelsetest ideedest sünnib suur mäss, mille jooksul rüüstatakse palju ning kui lõpuks
annaabi.ee 
