Oletatavasti hakati piiritust ajama araablased, 6-7ndal sajanditel. Seda nimetatigi "Al kogol", mis tõlges tähendas "joovastav". Esimene viin on ka araablase leiutis, selle sünniaastaks on 860. Lääne Euroopa legend piirituse valmistamise kohta on pärit samuti keskajast, mil hakati kääritama veine ja muid suhkuseid vedelikke. Esimesena olevat seda katsetanud itallasest munk-alkeemik Valentius. Proovinud jooki enda peal teatas ta vaimustunult, et "leiutas imetegevat eliksiiri, mis teeb vanurit nooreks, väsinut erksaks ja õnnetut õnnelikuks". Sellest ajast peale on alkohoolsete jookide valmistamine võtnud hoogu juurdegi ja kiiresti haaranguga liikunud üle terve maailma, eelkõige pidevalt kasvava tööstusliku tootmise ja odava toorainete (kartul, suhkruroojäägid) tõttu. Traditsioniliselt peetakse Venamaad ajaloo suurimaks alkosõbralikuks maaks. Arvatakse isegi, et
palverännaku ajal olema pea kaetud. Kohe pärast Mekasse jõudmist käiakse palverännakut alustades seitse korda ümber Kaaba tawaf, mis sümboliseerib inglite ringlemist Jumala trooni ümber taevas. Siis jooksevad või kõnnivad palverändurid seitse korda Kaaba lähedal kahe künka, al-Safa ja al- Marwa vahel kõrbes vett otsinud Haagari mälestuseks sa y. Läheduses on ka Zamzami kaev, allikas, mille Jumal lasknud Haagarile kõrbeliivast välja voolata, mille karastavat ja imetegevat vett juuakse. Edasi siirdutakse Mina nimelisse väikelinna, kus ööbitakse. Järgmisel päeval minnakse Arafati tasandikule, kus sooritatakse palvetamise rituaal wukuf ehk "Jumala ees seismise päev", mis seisneb keskpäevast päikeseloojanguni püsti seistes palvetamises. Kes seda rituaali läbi ei tee, pole sooritanud täielikku palverännakut ja see tuleb korrata. Tasandiku keskel asub mäeküngas, mille nimeks on Armu mägi Dzabal al-Rahma. Selle jalamile kogunetakse, et
palverännaku ajal olema pea kaetud. Kohe pärast Mekasse jõudmist käiakse palverännakut alustades seitse korda ümber Kaaba tawaf, mis sümboliseerib inglite ringlemist Jumala trooni ümber taevas. Siis jooksevad või kõnnivad palverändurid seitse korda Kaaba lähedal kahe künka, al-Safa ja al- Marwa vahel kõrbes vett otsinud Haagari mälestuseks sa y. Läheduses on ka Zamzami kaev, allikas, mille Jumal lasknud Haagarile kõrbeliivast välja voolata, mille karastavat ja imetegevat vett juuakse. Edasi siirdutakse Mina nimelisse väikelinna, kus ööbitakse. Järgmisel päeval minnakse Arafati tasandikule, kus sooritatakse palvetamise rituaal wukuf ehk "Jumala ees seismise päev", mis seisneb keskpäevast päikeseloojanguni püsti seistes palvetamises. Kes seda rituaali läbi ei tee, pole sooritanud täielikku palverännakut ja see tuleb korrata. Tasandiku keskel asub mäeküngas, mille nimeks on Armu mägi Dzabal al-Rahma. Selle jalamile kogunetakse, et
annaabi.ee 
