EESTI PIKIM JÕGI
võsastike liikidest. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lammuniitudel õitseb kevadeti
kullerkupp.
Võhandu jõe väärtuste juures ei saa eraldi tähelepanu pööramata jätta nimedele ja legendidele,
mida on teada väga palju.
2.1. Pühapaik
Võhandu jõge peavad eestlased juba ammusest ajast pühaks. Pühas on ka selle allikas, mis asub
Otepääs, Ilmjärve külas.
Võhandu veel on olevat imetegev jõud ning rahvas käib tema pühas vees pesema ja tema vett
jooma. Aino Kallaste jutustes "Põha jõe kättemaks" peetakse Võhandu jõgi Pikse elupaigaks ehk
pühaks. Vanasti usuti, et kui visata vette midagi, mis ei ole puhas, tekitab see halba ilma.
Räägitakse, et Võhandu vesi on parandanud selliseid tõbesidnagu sügelised, maaviha ja
pidalitõbi.
Jõge hoiti puhas, tema kaldal käidi palumas ja palvetamas, et halbu aegu ja viljakaldust eemale