Müstlinine kirik
Peale seda unustasin ma keelu võõraid asju
lugeda ning uudishimu sai minust võitu . Ma ju tean, et ei ole ilus teiste asju
lugeda, aga teadmine , et mul on selline harukordne võimalus teada saada, kui hea
kirjanik ta tegelikult on, pani mind tegutsema. Nii ma siis avasin kaane ja nägin, et
William kirjutab luulevormis . Pärast esimese peatüki lugemist sellest
roamantilisest raamatust, kuulsin ma kellegi sisenemisest kirikusse. Selja taha
vaadates nägin ma Williamit, kes imestunul ilmel kergete sammudega minu poole
liikus. Ta istus mu kõrvale ja küsis minu arvamust tema luuletuste kohta. Mina ei
olnud võimeline midagi kostma, vaatasin talle suu ammuli otsa ega lausunud
sõnagi. Alles nüüd nägin ma tema sügavsiniseid silmi , kuhu võib nagu ookeanisse
kadunuks jääda. Olin väga imestunud, et selline mees oskab nii ilusasti
armastusest, loodusest ja sõprusest kirjutada. Ta oskab oma mõtted nii kaunilt riimi
seada. Sealt sai alguse meie suhtlemine
annaabi.ee 
