Jean De La Fontaine "Kingsepp ja pankur"
toob ellu pigem negatiivsust kui positiivsust, iseloomustab ta pankurit tänapäeva mõistes kui
närvilist, rahutut ning õnnetut meest. See eest aga kingsepp, kellel pole hinge taga sentigi, tunneb
rõõmu elust endast, väljendades seda oma lauluhääle ja muretu kõneviisiga. Tundes muret enda
õnnetuse üle, milleks on elu nautimise oskuse puudumine, tahab pankur sama saatust ka oma
lõbusale naabrile. Kinkides talle sada rahatähte, muutis ta kingsepa väga imestunuks. Sellest hetkes
oligi rõõmsa mehe muretu elu kui käega pühitud. Enam ei olnud kuulda ta laulu ning undki nappis.
Hirm selle ees, et raha ära varastatakse oli suurem kui see, et raha üldse polnud. Seega võttiski ta
end kokku ning pani kogu raha pankuri ette maha, saades nii tagasi oma laulud ja ööd.
Valmis on tunda hästi La Fontaine käekirja maised nõrkused ja liialdused, valmi
annaabi.ee 
