Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu:
"Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!"
Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~
käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu
vabaturg, siis ei panegi see väga imestma, kui sinna satub üsnagi mitmekesist kaupa, sh.
diametraalselt erinevate vaatekohtade kajastusi vanasõnadena. Nii näiteks on eesti vanasõnades pea
pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või
peab neile andma ka ihunuhtlust.
Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Vanasõnad on meie
jaoks praegu juba ajalooline materjal, nad on julmade sotsiaalsete ja majanduslike olude peegeldus.