ta õnnelik ja rõõmus. „Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps. Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada.“ Huhuu suhtus Popisse väga kiuslikult. „Ta kihutas teda mööda tuba taga, pildus teda köögiriistadega ning torkis mööbli alt raudoradega välja.“ Lõpuks Popi leppis uue Isandaga, ta oli harjunud kedagi kartma ja samas austama. „Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imetles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust.“ Kui Huhuu jäi vahel kauemaks ära, siis hakkas Popil isegi ta järele igav, Popi ei tahtnud üksi olla. Samas oli märgata ka Huhuu hoolivust Popi suhtes ja Popi oskas seda hinnata. Huhuu väärtus Popi silmas tõusis sellest päevast, kui Huhuu talle liha tõi ning ta mõistis, et Huhuu oli tõesti Isand
austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast. Ta teadis küll, et see oli õigupoolest Huhuu. Kui ta seda enam muust poleks tundnud, siis vähemalt lõhnast. Kuid ta kaotas usu lõhnadesse, nagu oli kaotanud selle muusse. Ta haistmismeel läks sandiks, ja ta eksis lõhnades. Kõik oli petlik maailmas, isegi lõhnad! Ta vahetas ära mõlemad Isandad. Õieti sulasid nende olemused ühte. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust. Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne seda akna kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi
haistmismeel läks sandiks, ja ta eksis lõhnades. Kõik oli petlik maailmas, isegi Ta meenutas kõigiti Isandat, ja ometi oli ta midagi hoopis muud. Ta oleks lõhnad! Ta vahetas ära mõlemad Isandad. Õieti sulasid nende olemused ühte. võinud olla hea ja tark, kuid ei tahtnud seda. Sest ta oli juba kord tige ning halb. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Kõige hirmsam oli ta aga õhtupoolikuil, kui mängust väsis. Siis hakkas ta Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust Popit piinama, ja tema tigedusel polnud piiri. ning inetust. Ta kihutas teda tuba mööda taga, pildus köögiriistadega ning torkis mööbli alt Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus
haistmismeel läks sandiks, ja ta eksis lõhnades. Kõik oli petlik maailmas, isegi Ta meenutas kõigiti Isandat, ja ometi oli ta midagi hoopis muud. Ta oleks lõhnad! Ta vahetas ära mõlemad Isandad. Õieti sulasid nende olemused ühte. võinud olla hea ja tark, kuid ei tahtnud seda. Sest ta oli juba kord tige ning halb. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Kõige hirmsam oli ta aga õhtupoolikuil, kui mängust väsis. Siis hakkas ta Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust Popit piinama, ja tema tigedusel polnud piiri. ning inetust. Ta kihutas teda tuba mööda taga, pildus köögiriistadega ning torkis mööbli alt Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus