Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
,,Kuis nii koer lõpetaks ülikooli?" küsis Voitinski arusaamatuses vastu.
,,Noh, ütleme, et oleks niisugune koerte ülikool," vastas Slopasev ja jõllitas sõbrale üle laua
vastu.
Voitinski hakkas naerma, naerust köhima ja alles natukese aja pärast sai ta läbi häda vastatud:
,,Aleksander Matvejits, teie olete mu sõber, mu ainuke õige sõber ja haritud inimene, aga ometi
olete inimesepõlgaja, ärge pange pahaks, suur inimesepõlgaja."
,,Kuis nii inimesepõlgaja!" hüüdis Slopasev imestanult. ,,Mina armastan inimest. Te kuulake enne
ja otsustage siis. Hea küll, koertel ei ole ülikooli, esiotsa ei ole, ütlen ma; mis pärast meid tuleb,
seda me ei tea, sest meie pole kaardimoorid Issanda palge ees. Jääme tõsiasjade juurde:
koertel ei ole! Hobustel, öeldakse, olla juba kuski Saksamaal midagi selletaolist, sest sakslasel
on ikka midagi selletaolist nagu hobuse ülikool: ei millestki midagi, mina ja mittemina,
kategooriline imperatiiv jne. jne