Keeleteaduse alused
sellised, et nad väljendavad äkilist, ühekordset tegevust, mõnede põhiolemuses aga on
väljendada püsivat olukorda või tegevust. Tegevuslaadil võib olla aga kokkupuuteid
ka muutmissüteemiga.
Tavaliste verbi muutmiskategooriate hulka kuulub ka moodus ehk kõneviis.
Kõneviiside abil väljendab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatava tegevuse
iseloomu. Üldiselt on kõikides keeltes võimalik väljendada indikatiivi ehk kindla või
tegeliku tegevuse ja imeratiivi ehk kästud tegevuse vastandust. Kõneviiside abil võib
väljendada ka ebakindlat, võimalikku või soovitavat tegevust.
mitmes soome-ugri keeles on verbi pööramise kaudu võimalik väljendada
tegevusobjekti (sihitise) määramatust või määratust, vahel ka objekti arvu ja isikut.
Isikut ehk persooni saab väljendada nii noomenite kui ka verbiga seonduvate
morfoloogiliste allkategooriatega, lisaks sellele, et kõigis keelis on selle tarvis olemas