veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma vihmapiisad on pisikesed ja nende langemissuunda ei saa määrata. Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. Kaste (tekib temperatuuri suurest kõikumisest suvel) tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Tavaliselt tekib kaste öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele.
väga pikaks ajaks vedelema prügimäele, kui nad peaksid sinna sattuma. Biolagunevad kilekotid on enamasti tehtud mitte naftast, aga hoopis toiduainetest. (Lipp 2009) Üsna sageli märgitakse sõna „biolagunev“ ka kottidele, millele seda lisada ei tohiks. Nimelt segatakse mõnikord taimset päritolu materjali (nt maisitärklist) tavaliste taaskasutatavate kilekottide massi sisse. Sellisel juhul saavutatakse näiline kiire lagunemine. Maisitärklis kõduneb kompostis, aga plastik laguneb imepisikesteks tükikesteks, mis segunevad kompostiga, aga ei lagune bio-plastikuga samas tempos. Tekib eemaletõukav plastikumass, 6 mis võib sattuda elusorganismidesse. Ainus viis seda vältida, on kontrollida, kas nn biolagunev kott on ikka 100% taimsetest polümeeridest koosnev. (Lipp 2009) Esimesed biolagunevad kilekotid tulid müügile 1980ndatel aastatel. Naftapõhised biolagunevad kilekotid on tärklisepõhistest oluliselt soodsama hinnaga
Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus. Seda eriti meie nälga täis maailmas. Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Üsna sageli märgitakse sõna ,,biolagunev" ka kottidele, millele seda lisada ei tohiks. Nimelt segatakse mõnikord maisitärklist tavaliste taaskasutatavate kilekottide massi sisse. Sellisel juhul saavutatakse näiline lagunemine. Maisitärklis kõduneb kompostis, aga plastik laguneb imepisikesteks tükikesteks, mis segunevad kompostiga, aga ei lagune. Tekib eemaletõukav plastikumass. Ainus viis seda vältida, on kontrollida, kas nn biolagunev kott on 100% taimsetest polümeeridest koosnev. Bioplastik on alternatiiv (nt biojäätmete ladustamiseks), aga see ei võimalda veel loobuda plastiku ja paberi debatist. 5.2.3 Paber versus plastikkotid: numbrid ja faktid Et saada aru plastik- ja paberkottide tegelikust keskkonnamõjust, tuleb vaadata nende tervet
annaabi.ee 
