Inimese aju ... ... petab meid alati niipea võimalik! Aju super võime Urungil veätil mis peihnõb Cmabrigde Üikololi teatsedlal ploe migint thästsut mis jäerjkroars teähd sanõeds enesiavd, anukie tihäts asi on, et emisnee ja viminae thät on atesutad õesigse ktoha. Üäjläneu viõb atedsesa kaudis teahs kiud sa oeld sikisi veimõnile legmua sdea. See teluenb selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva. Kui lugeda teksti on ainuke tähtis asi esimene ja viimane täht järjestus sõna keskel ei oma tähtsust. Aju kompentseerib puuduva info. Kui midagi keerleb? Siis mine koju, vajad puhkust! Vaata seda pilti, mida sa näed? Uuringud väidavad, et lapsed ei suuda identifitseerida paarikest intiimses
SISSEJUHATUS Lugemine, kui ta on juba omandatud, tundub enamikule inimestest kerge. Mitmetes allikates on automatiseerunud lugemisoskuse illustreerimiseks toodud järgmine näide: ,,Urungu veätil mis peihnõb Cmabrigde Üikololi teatsedlal ploe migint thästsut, mis jäerjkroars teähd sanõeds enesiavd, anukie tihäts asi on, et emisnee ja viminae thät on atesutad õesigse ktoha. Üäjläneu viõb atedsesa kaudis teahs, kiud sa oeld sikisi veimõnile legmua sdea. See teluenb selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva.". (Pruulman, 2010) Inimesed erinevad üksteisest võimete poolest. On loomulik, et kõik lapsed ei õpi lugema ja kirjutama ühesuguse kiirusega ja samas vanuses. Kuigi lõpuks on paljude lugemis- ja kirjutamisoskus samal tasemel eakaaslaste omaga. Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena
annaabi.ee 
