Muinasjutt
): kaaren, ronk,
harakas, vares jt.
Loomamuinasjutt on väga palju mõjutanud Euroopa kirjandust, näiteks 17. sajandil tekkis
loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka
valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud "iva"; valm on aga lastele
raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev.
· Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil;
miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku).
Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid,
millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid,
koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid,
murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk
esindab nii negatiivset kui positiivset poolt.