kütuse oktaanarvuga) sõltub tema omadusest. Antud surveastme korral on tegeliku mootori kasutegur termilisest kasutegurist väiksem mitmel põhjusel: hõõrdenähtuste tõttu on osaprotsessid tagastamatud ning ka mootori klappide ja avade hüdrodünaamiline takistus avaldab mõju. [3] 6 Neljataktilise mootori iseärasuseks on sisse- ja väljalaskeklapid mootori silindris. Imemistaktil liigub kolb ülemisest surnud seisust alumise surnud seisu poole, sisselaskeklapp (-klapid) on avatud ja mootori silindrisse imetakse õhku (segu), kusjuures sisselaskeklappide ja kanalite hüdrodünaamilise takistuse tõttu on rõhk imemistaktil atmosfäärirõhust mõnevõrra madalam. Järgneb keha komprimeerimine kolvi liikudes ülemise surnud seisu suunas, kõik klapid on seejuures suletud. Veidi enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse
Sisepõlemismootorite ringprotsesside vaatlemisel oletame, et nad toimuvad konstantset erisoojust omavate ideaalsete gaasidega ja nad on tagastatavad. Tegelikult aga leiavad sisepõlemismootorites aset tagastamatud ringprotsessid, mis on põhjustatud hõõrdumise ja soojusvahetuse olemasolust. Oletame, et termodünaamiline keha mootori silindris ei vahetu. Tegelikult eemaldatakse põlemisgaasid silindrist paisumisprotsessi lõpul ning imemistaktil täidetakse silinder uuesti. Samuti, tegemata suurt viga, võime jätta arvestamata ka termodünaamilise keha keemilise koostise muutumise tööakti ajal. Kolviga sisepõlemismootori termodünaamiline tsükkel. Otto ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedelaid ja gaasilisi kütuseid (bensiin, propaan jt.). Esimese sellise ringprotsessil töötava mootori ehitas saksa leiutaja N.Otto 1876 aastal. Mootor töötas gaasküttel