Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor jumal murtud sarve küllussarveks-sellest voolas välja kõik mida hing ihaldas. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei old kedagi temaga võrdset. Ühel päeval rääkis Kotkas Zeusile Kronosest
andis siis kivi lapse asemel Kronose kätte. Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest.
Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Seepärast alati, kui pisike nutma hakkas, lõid ühed sõdalased, kureeedid, oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle ega lasknud südametul Kronosel seda kuulda. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat ja olid talle kõikvõimalikul kombel abiks. Koguni mesilased näitasid oma armastust tillukese Zeusi vastu, tuues talle iga päev oma imemagusat mett. Kuid loom, kes noorele jumalale kõige rohkem kasu tõi, oli püha kits Amaltheia. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest, andis temale oma piima ning ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas, kui laps mängis, ja ei lahkunud tema kõrvalt kunagi. Kuidas küll Zeus Amaltheiat armastas! Miski ei teinud teda õnnelikumaks kui kitsega mängimine ja tema selga ronimine; ja Amaltheia, pikameelne ning
annaabi.ee 
