Õiguse filosoofia loengukonspekt
olevus. Noumenaalne "mina" on aga vajalik, postuleerimaks inimese tahtevabadust, sest
fenomenaalne "mina" on oma tegutsemises liialt determineeritud.]
Kokkuvõtvalt: Kant lõi otsustavalt lahku 18. sajandil valitsenud sensualistlikust
empirismist, taandumata siiski põhjendamatusse ratsionalismi.
"Teine" ehk praktilise mõistuse kriitika (1788) tegeleb moraaliküsimustega:
2) Mida ma pean tegema?
"kaks asja täidavad meelt seda värskema ja suurema imeltuse ja aukartusega, mida sagedamini ja
püsivamalt me nende peale mõtleme: tähistaevas meie kohal ja moraaliseadus meie sees"
Kanti eetika püüab kompromissitult leida ühtainsat ülimat moraaliprintsiipi, millel oleks ka
mõistuslik autoriteet, mis pigem juhiks kirgesid kui järgiks neid ning oleks siduv kõikidele
mõistusolenditele. Iga inimtegu lähtub mõnest subjektiivsest printsiibist ehk maksiimist ning
annaabi.ee 
