Muinasjutt "Unes tantsija"
taas tantsupõrandal balletti, moderntantsu ja kõiki teisi imelisi tantsukunste
vihtus. Noormeeski oli kohal, nagu oodatud. Tüdruk jälgis teda pingsalt ning ka
noormees vastas sooja pilguga. Marlene tundis, kuidas too pilk oleks justkui
hüpnotiseeriv nii soe, nii meeldiv ja tuttavlik.
Ühel hetkel astus noormees publiku seast välja ning seadis oma kindla, elegantse
sammu Marlene poole. Jõudnud tüdrukuga kohati, vaatas noormees tüdrukule
sügavale silma ning naeratas kõige imelisemal viisil, mida tüdruk kunagi näinud
oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka
vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli
seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga
tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas
alla langes, justkui õrn esimene lumi, mis taevas nii vaikselt ja hääletult hõljub.