Jaan Kaplinski lapsepõlv
meeleheitlikult on taga nõudnud ja mille pärast palju verd ja pisaraid valanud" ("Usk on uskmatus", lk.38). Janu
algpuhtuse järele Tunnistagem kasvõi tänast Eestit silmas pidades, et see üha süvenev võõrandumine võib aegajalt
provotseerida lausa apokalüptlisi järeldusi. Kaplinski ei tea vastust. Kuidas saab aga olla õpetaja, kes jätab küsi
musele vastamata? Saab küll. Kui võetakse koos õpilasega imestada asjade üle, milleni mõistus hetkel ei ulatu.
Maailma imelikkuse tunne on see, mis annab inimelulegi mõtte, elule, mille paradoksaalsus seisneb ühtaegu enese
taasloomises ja hävitamises. Jaan Kaplinski õpetajasõnum on nagu Gautamalooski: käia läbi kogu kogemus,
veenduda selles, et miski pole see ega teine ja virguda siis teadmises, et elu teeb elavaks janu algpuhtuse ja
ürgühtsuse järele