Luuleanalüüs: Doris Kareva Penelope
kedagi nii meeletult, et ta elab justkui pimeduses ja ootab valgust, mille tekkimine on antud
kontekstis üsna ebatõenäoline.
Võttes kokku luuletust ja luuleanalüüsi, meeldis mulle kõige enam Kareva suutlikkus
kirjutada näiliselt lihtsas kirjakeeles, mis hõlmas endas tohutult sügavamõttelisi mõtteid ja
sümboleid. Selline kirjutamisstiil on selline, mida ilmselt õpib aastatega ja kogemusega
kirjutada imelihtsasti, kasutades sõnu mis on pea igale kontingendile inimestele lihtsasti
arusaadav, aga lugedes ''ridade vahelt'', leidub seal omamoodi kirjanduslikke pärle.
5