19. sajand, vene aeg
Eestimaa kubermangu talupoegadest, ent õnnestus see vaid 3200 talupojal.
Väljarändamisliikumine puhkes uue hooga 1860. aasta sügisel Põhja-Eestis, eriti Järvamaal.
Väljarändamismõtte agaraks levitajaks oli seal talupoeglik prohvet Maltsvet (Juhan Leinberg) oma
enam kui 300 poolehoidjaga. Tema üleskutse oli minna sinna "kus täht särab" ja pääseda mõisnike
orjusest.
1861. aasta mai keskel kogunesid talupojad Tallinna Lasnamäe veerule ootama imelaeva, mis pidi
nad Krimmi viima, kuid laev jäi tulemata. Sellest hoolimata otsustati teele asuda.Esimesena lahkus
viis perekonda juuni keskel ning Krimmi jõuti augustis. Seal valiti endale uueks asupaigaks Aktatsi-
kijati küla Salgiri jõe ääres.
Teine Krimmi siirdujate rühm jõudis mööda Volgat sõites kohale alles septembris, valides endale
Samurki küla Musta mere kaldal.
Alates möödunud sajandi 1870. aastatest oli Kaukaasia Musta mere rannik täis tipitud väiksemaid