Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks.
1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma
auliikmeks.
"Joh. Ph. Von Roth oli lühikene, tugeva kehaga ja tulise loomuga mees, kõik tema
liigutused ja ta terve tegumood olivad täis elavust. Hommiku vara kell 4 üles tõusta ja
päev otsa tööd teha, oli temale harjunud asi. Ehk ta küll oma loomu poolest kergesti
võis erutatud saada, mõistis ta siiski imekspanemise väärt jõuuga enese üle valitseda,
nõnda et isegi siis, kui kõige kangemad tormid taa südames möllasivad, päält näha
rahulik oli, ka kui valusamad saatuse löögid teda tabasivad (1817 suri ta vanem poeg,
1818 abikaasa üsna kohe tabas ka Rothi ennast rabandus). Suure meelekindlusega
püüdis ta kord ettevõetud eesmärgile jõuda, julgusest ei tulnud temal kunagi puudus,
kui ta mõne hää asja eest välja astus. (lk 141) Ka oli praost Rothil ... suur