Fassaaditooted (krohvid)
3.1 Ajalugu
Juba ligi kümmekond aastat on Eestimaal kasutatud polümeerkrohvi. Meie jaoks uus on mujal
maailmas juba aastakümneid tuntud.
Kõigis kliimavöötmetes, Alaskast Saudi Araabiani on polümeerkrohv (sks.k. Kunstharzputz)
muutunud enimkasutatavaks fassaadikattematerjaliks. Eriti hinnatud on see materjal kerge
töödeldavuse, hea ilmastikukindluse ja vastavalt individuaalsele maitsele valitud, pea
piiramatute värvi ja struktuuri kujundamisvõimaluste tõttu. Selle "Imekrohvi" arenguteel
lõpliku turuküpsuseni leidus mitmeid tagasilööke, skepsist ja kriitikat.
Kõik algas sveitsis, Zürichi maalermeister Silvio Pietroboni, kelle hobiks oli leiutamine,
töötas 1952 a. välja uut tüüpi hõõrdekrohvstruktuuriga kunstvaiguga kombineeritud
tsementkrohvi, mida hakati tootma ja turustama Zürichi Belfa vabrikus. Tolleaegsetes oludes
oli tegemist "imekrohviga": ühelt poolt ei tekkinud krohvikihti pragusid, teiselt poolt võis
annaabi.ee 
