Rahvaluule
osalt vormis.
Ülekaalus on lüüriline rahvalaul (töölaulud, orjuslaulud, tavandilaulud, laulud
laulust jne.).
Suur osa vanemaid laule, milles on mina-elamusega läbipõimitud jutustus ja kus
sündmuste kujutamisele lisandub isiklikke mõtteavaldusi, meeleolude ja tundmuste
väljendusi, nimetatakse lüroeepiliseks rahvalauluks. Siia kuuluvad
perekonnaballaadid mehetapjast, kuldnaisest, laulud imetegijast, imekandlest, karja
ja ehete kadumisest, orja kättemaksust, mõisavargustest, nekrutitest vm.
Näiteks:
LÜÜRILINE RAHVALAUL:
NOORMEHED NAGU METS
Olgem uhked, noored mehed,
olgem uhked, seiskem sirged,
nii kui kuused külma vastu,
lepad laia lume vastu,
sarapuud vastu saduda!
LÜROEEPILINE RAHVALAUL:
NÕMME NOORMEES.
Lätsi ma õitsi otsimaie,
õidsitulda tundamaie.
Riimiline rahvalaul
18
annaabi.ee 
