Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Näkk on sedavõrd võõras ning ohtlik, et temaga ei otsita sidet isegi ohverdamise läbi.
See on täiesti teine maailm, millega inimene ei püüagi kontakti otsida.
Omaette olendite rühmaks on kalade kaitsehaldjad, kes vahel satuvad kalameeste
võrku ning kes on välimuselt eriskummalised või väga suured ühe või kolme silmaga
kalad. Kui selline peaks võrku sattuma, tuleb ta kohe tagasi lasta, kuna muidu juhtub
õnnetus. Taolisi imekalu on nimetatud eufemismide abil, kuna õiget nime ei tohi
lausuda. Neid on nimetatud: pull, sokk, oinas.
Maaisa, Maaema on pärimuses väga nõrgalt kaetud, eeskätt on teateid Lõuna-Eestist.
Need on kõrgema tasandi jumalused, kes ei ole seotud konkreetse piirkonnaga, vaid
maa kui sellisega. Neile on ohverdatud toitu ning nad annavad põlluõnne, rohukasvu,
viljasaaki. Neil ei ole kuju ning neid ei nähta kunagi kellegi kujul, vaid nad on seotud
maaga. Nagu elav või isikustatud maa
annaabi.ee 
