Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
Vanaisa eluasemeks oli puidust ja kividest ehitatud võimas kindlus, kuhu vaenlaste eest peitu
pugeda. See oli täis kitsaid salakäike.
22.peatükk
Vanaisa roomas rohus väga kiiresti nagu rästik. L jutustas talle metsaelust. Siis teatas vanaisa,
et noored peavad tuuletarga juures Saaremaal ära käima, tal on lendamiseks tuult vaja.
Tuuletark Möigas on tema vana sõber ja teene võlgu. Merel sõites takerdus paat nagu
mererohtu. Selgus, et see oli iidse imekala habe. Too kala käib iga saja aasta tagant korra vee
peal. Nüüd tegi ta seda viimast korda, sest pikk habe vedas teda põhja tagasi. Ta tahtis
raudmeeste laevu näha, et neid hävitada. Põhja Konna oli ta ka näinud.
23.peatükk
Saarel kohtusid nad Möigase ja tema pojaga, kes oli munk ja laulis oma peene häälega
lugusid, mida isa ei sallinud. Munga nimi oli Röks, aga ta oli kloostris võtnud endale peene
nime Taaniel. Ta arvas, et ristimine on lahe ja kõik peavad jumalat uskuma
annaabi.ee 
