"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
Kümnes peatükk: Tunnike hiljem istub Tõnu Prillup kambris laua otsas ja vahib suuril silmil
värisevasse paberilehte, mida ta käes hoiab. Nõnda istub ja loeb mees juba kaua, ilma täppigi taipamata, mis
seal sees on, kuigi ta kirjutatud kirjast veerimisi võitu saab. Prillup ei tea korraga, kus ta silmad seni on
olnud. Mari on kasvanud, Mari on küpsenud - Tõnul ei ole enam kolmat last.
Mari on kauninenud, üleöö kauninenud, ta on end salaja kuhugi imekaevu kastnud. Ta nõuab selgitust
miks Mari korraga ümber mõtles ja talle midagi ei mõelnud. Kuid Mari ei selgitanud eriti. Alles nüüd taipab
Tõnu mis juhtus ja sosistab öösel naisele: "Naine, naine, miks sa mu maha jätsid!".
Kuid Tõnu läheb uhkust täis. Tema saab Mäeküla piimad endale. Tema saab rikkaks. Teised vahtigu
kõrvalt. Kodus aga on Tõnu libe. Ta on nii libe ja ligitükkiv, et noorik teda küünarnukiga peab müksama.
annaabi.ee 
