Eesti murded I konspekt
siirdemurre südaeesti idamurdele, erineb tavaliselt Tartu murdest oluliselt.
hääldus: järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine, nt kohos ‘kohus’;
morfoloogia:
o NA de-mitmus, nt vennadega;
o sid-lõpuline mitmuse partitiiv, nt talusid;
o st-lõpuga translatiiv, nt sai pahasest ‘sai pahaseks’;
o sg 1. pöörde n-lõpuga vormid, nt lätsin ‘läksin’;
o (s)is-lõpp pl sg 3. pöördes, nt lätsis ‘läks’;
o sse-lõpuline oleviku imbisik ‘tettässe ‘tehakse’;
palju on põhja. ja lõunaeesti vormide segatarvitust;
Läänerühm
Rannu, Puhja, Nõo;
keskeestilised mõjud;
hääldus:
o sõnaalguline afrikaat on asendunud s-iga, nt saar ‘tsaar’;
o sõna lõpus võivad klusiilid häälduda lühikesena, nt annab ‘annab’;
o Q2 ja Q3 jäiga vastanduse puudumine;
morfoloogia:
o si-imperfekt, nt vahtsime ‘vaatasime’;
annaabi.ee 
