20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad
Peamisi jooni, mis imazismi varasemast sümbolismist eristas, olid
vormieksperiment ja valdavalt vabavärsiline väljenduslaad. Nii "uuskriitika"
ingliskeeleses kirjanduses kui ka strukturalism asetasid rõhu kirjandusteose vormi ja
struktuuri eritlusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike eluseigad, sotsiaal-ajaloolise
konteksti ja kõikvõimalikud mõjutegurid, loodeti jällile saada kirjandusteose
esteetilisele olemusele.
Vene kirjanduses nimetatakse imazismile vastavat suunda imazinismiks, seda
viljeleti aastail 1919 1927. Väljapaistvaim esindaja oli Sergei Jessin, kelle
luulekujundid on seotud usuliste motiividega.
Eesti kirjanduses oli 1970. aastatel imazismist mõjutatud Paul-Erik Rummo, tema
luulekujund on isikupärane, tähenduslikult avar, metafoorne.
AKMEISM
Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeism ise tuleneb kreeka keelsest
sõnast akm kõrgeim aste, õitseng. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada
annaabi.ee 
