Haljasalade kasvupinnased ja multsid
veeläbilaskevõime olla 1 … 3 mm ööpäevas, liivadel aga 2000 … 4000 mm ööpäevas.
18
Vee liikumine pinnases eeldab veepotentsiaali erinevusi pinnase erinevates kohtades. Näiteks
vihmasaju alguses on kuiva kasvupinnase veeimavusvõime väga kõrge. Saju jätkudes saabub
tasakaal, mil pinnasesse enam vett „ei mahu“. Seda tasakaalupunkti nimetatakse kasvupinnase
täielikuks imavuspotentsiaaliks. Kui saju lõppedes maapinna pindmised kihid uuesti kuivavad,
algab kapillaarjõudude mõjul vee kapillaarne tõus. Vesi hakkab liikuma niiskemast keskkonnast
kuivema suunas – seega altpoolt ülespoole. Vee tõus sõltub eelkõige kapillaaride läbimõõdust. Väga
peente kapillaaride korral (rasked savid) tõuseb vesi aeglaselt, kuid see-eest oluliselt kõrgemale, kui
see toimub jämedamates kapillaarides (liivades, kruusades).
3) Vee aurumine kasvupinnasest
annaabi.ee 
