Näiteks kartulil mainib Cieslik (1995) järgmiseid faktoreid: liik, väetamine, kliima ja pinnase konditsioon ning viljakoristusaeg. Tavapärases põllumajanduses kasutatakse kergesti lahustuvaid väetiseid lämmastiku, fosfori ja kaaliumi mineraalsoolade kujul. Nitraadi ja ammooniumi ioonid on veelahuse vormis mullas, kust taime juured imavad neid kergesti. Miljonite aastate evolutsiooni jooksul pole taimedel arenenud mittemingisuguseid mehhanisme, mis reguleeriks selliste lahuste imamist. Seetõttu imavad nad liiga suurel hulgal kergesti kättesaadavaid ioone nagu näiteks nitraadi ioone. Tulemusena kasutatakse nitraate ainult osaliselt, et ehitada kudesid ning ülejäänud koguneb taime lehtedesse, tüvedesse ja juurtesse. Paljud uuringud on näidanud oluliselt kõrgemat nitraatide sisaldust kartulites, porgandites, kapsastes, peetides, selleris, porrus ja petersellis kui need on toodetud tavapõllumajanduses mitte orgaaniliselt. (Lairon et al., 1984; Mäder et al
(näiteks lapse potilepanemise ajaks eemaldada) ja elastseid värvleid. Praeguse aja mähkmed on palju õhemad ja suurema imavusvõimega. Mõne tootja mähkmetel on peal isegi indikaator, mis näitab mähkme niiskusetaset (mähkme esiküljel on riba, milles olevad kemikaalid muudavad niiskust saades värvi). Samuti on laienenud tootevalik, näiteks spetsiaalsed mähkmed laste potile harjutamise perioodiks (sellistel mähkmetel on sees eraldi kiht, mis hoiab vedelikku mõnda aega enne imamist naha vastas, et lapsel tekiks tahtmine potile minna) ning püksmähkmed, mis on peaaegu samaväärsed aluspesuga. 12 Hanna Seeder Tooterühma analüüs On ka mähkmeid, millele on lisatud lõhnaaineid, kreeme või eeterlike õlisid, et ära hoida määrdunud mähkme halba lõhna või kaitsta ja hoolada nahka.
Suurendatult näeb pilling samal kangal välja selline: lühikeste kiudude otsad on omavahel takerdunud "topiliseks. Hügroskoopsus Hügroskoopsus /absorbency/ on kiudude omadus imeda endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast. Hügroskoopsuse iseloomustamiseks võrreldakse materjali kaalu enne ja pärast niiskuse imamist ja väljendatakse protsentides. Tekstiilkiudude põhiomadused eeldavad, et kiud peavad olema võimelised imama vähemalt 2-5% niiskust. Niiskust satub kiududesse: · õhust (õhuniiskus, udu, vihm, vesi, lumi) · inimese nahalt (tavaline ainevahetus, higistamine) · tekstiili viimistlemisel (värvimisel, immutamisel jm) · hooldamisel (pestes, plekkide eemaldamisel jm) · kasutades (nt telgid, purjed, kalavõrgud jm) Tekstiilkiudude võime, imada niiskust, on erinev
annaabi.ee 
