Vene impeerium 19. sajandil
Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi
positsioone vallutatud aladel.
Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa
vastupanuliikumise.
Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) eestvedamisel
Vene impeeriumi vastu püha sõda.
Vastupanu keskusteks Tsetseenia ja Dagestani alad, kus loodi teokraatlik riik-
imamaat.
1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee
pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias.
Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864.
Koloniaalpoliitika ja venestamine
Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes
ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani.