Meditsiiniajaloo konspekt
Õed said osaks meditsiinist (mitte enam nt kirikutööst varasematel aegadel tegid suure osa
põetamisest nunnad, katoliiklikes maades veel kõnesolevalgi ajal). Protsessile aitasid kaasa
mh kooleraepideemiad (neid on olnud 7 viimase 200 aasta jooksul), mil õdedest oli
patsientidele enam kasu kui arstidest. Samuti kinnitasid õdede kui institutsiooni vajadust
asutused, kus hoiti ravi mitte vajavaid vaeseid ja vanu inimesi. Õdede institutsioon aitas
haiglaid nii spetsialiseerumisel kui imagoloogiliselt vormiriietuses ning puhtad naisterahvad
pidanuks suurendama patsientide usaldust haigla vastu.11
Haiglate areng andis oma panuse arstkonna emantsipatsioonile. Kui 18. sajandil olid
haiglate juhtkonnas veel mittemeedikud (annetajad ja nende esindajad), siis 19. sajandi
jooksul, arstiteaduse arenedes, said ka arstkonna esindajad üha enam haiglate majandamises
kaasa rääkida. 18. sajandil hakkasid haiglate rajamises üha enam tähtsat rolli mängima arstid.