Molekulaarbioloogia
väga sarnased, erinevused just nendes transkriptsiooni regulatsiooni määravates
geenudes. Neil ei ole kuigi olulist geneetilist erinevust. Kokku geeni duplitseerimise
teel on tekkinud suur rida geene.
Äädikakärbse areng kärbsevastsest. Vastne paistab vähediferentseerunud, aga ikkagi
lülideks avalduvad erinevad geenid. Mitmete kärbse organite eellasrakud on seal
olemas. Et kust areneb silm, kust jalg. Kui ühte geeni, mis on oluline silma arenguks,
sundida avalduma jala imaginaardiskil (lülis), siis on kärbestel silmad ka jalgadel. Kõik
geenid on olemas, aga avalduvad erinevalt. Äädikakärbest on palju uuritud. Kärbse
vastse uurimisel on leitud, et silma arengut määrab Pax6, oluline on tema avaldumise
koht embrüos. Kui seda ühte geeni, mis on oluline silmaarengus
(transkriptsioonifaktor), sundida avalduma, vahetades ära tema regulatoorse
elemendi, siis on kärbsel silmad jalgadel.
annaabi.ee 
