Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga vana Andres, sinu isa,
pani mulle seda pahaks, sest õnnis Krõet oli tema esimene naine ja Vargamäe perenaine ja
teist niisukest ei tule teps enam. Aga mina ei ole mitte veel oma esimest naist tema patu pärast
tapnud ega maha matnud, sest temal on kõva kont ja jämedad jalad ning tema peale ei hakka
miski. Tema elab kõik mu märad ja lehmad üle ja kes loeb küll kõik need utekesed, mis ta niit!
Nõnda mõtlesin ma seal kruavikaldal oma mesilase ees ja ütlesin Eesuse Kristuksele: Oh
Imaanuel, seal see kallis nuabrimehe poeg nüüd teretab mind heleda jaalega, aga ometi pole ta
õndsa Krõeda poeg, sest Krõeda suritee silusin ma enne kui see mees sündis, kes tuleb üle
kruavi minu metsast. Miks teretab ta siis mind ja ütleb: ,,Tere, isa!?" Ja mu meel sai haledaks
ning ma tegin oma suu lahti selle mudapajupõesa ees ja tõstsin oma jaale, kui ütlesin: ,,Imelikud
on sinu teed, oh Kürjeleisson, sest mina hüüdsin seda noortmeest, kes räägib Krõeda jaalega,