Eesti kirjandus I, kordamine
Siurulastel oli ka oma vapp, selle kujundas Nikolai Triik.
Kirjastusel oli vaja raha, plaan oli korraldada värvikas kirjanduse tuluõhtu, et
saada sellest kokku kapital kirjastuse asutamiseks. Üritus läks üle ootuste
hästi korda. Valitses sõjaaeg, suuri üritusi ei toimunud, rahvas haaras
võimalusest kinni. Toimus 25 sept. 1917. Välja oli kuulutatud loterii,
peavõitudeks olid toredad ajaviited kuulsustega: Marta Lepa pats,
jalutuskäik Ella Ilvakuga. Tolle aja kuulsusega ajaviitmine.
Esimesed kirjastuse raamatud: M. Underi ,,Sonetid" 1000 ekseplari ja Siuru
album. Gailitilt ilmus novellikogu ,,Saatana karussell" (selles selgelt ära
tuntav selline Gailit nagu me tunneme). Fantaasiaga pole seal kokku hoitud.
Gailit oli sellest seltskonnast ainus, kes ei kirjutanud luuletusi. Tuglaski oli
rohkem novellikirjanik.
Visnapuul ilmus luulekogu ,,Amores", Semperilt ilmus luulekogu ,,Pierrot".
Atson tõi Tuglasele oma luuletuste käsikirja
annaabi.ee 
