Rännuiha ja paiksusetruudus
maa harimises. Ta tundis rõõmu töötamisest oma kodukoha ja maa heaks.
Rändamine ei pruugi alati tähendada kauakestvat ekslemist. Mõnele inimesele on vajalik
elukeskkonna muutus, mis avaks nende silmad ja paneks mõistma, millisesse inimgruppi nad
kuuluvad. Romaani tegelaskujudest võib näitena välja tuua Ingeri, kes pärast vangis viibimist,
kus ta õppis ning tänu operatsioonile vabanes ka iluveast, leidis, et kuulub siiski elama maale
ja et ta kodu on Kaugemaal.
Tänapäeval on aga üha rohkem neid, kes otsivad oma kohta. Inimesed, kes ei tea täpselt, kuhu
nad kuuluvad, on justkui eksinud. Nad rändavad ühest kohast teise ega tunne üheski paigas
end kui kodus. Näiteks Geissler, kes oli pidevalt kuhugi teel. Ta külastas mitmeid kordi
Kaugemaad. Iisakult ostis Geissler mägedesse maa, mille hiljem maha müüs, romaani lõpus