Hiir rätsepaks
ja paitab põldu leinavat.
Teeb mesilane viimseid käike
kesk kanarbikku õitsevat.
Ja veskijärves vabisedes
veel kiigub koltund pilliroog,
kui tuuleiilist rabisedes
lööb äkki alla vihmahoog.
Veel pisut päikest möödund suvest,
veel nõmmes õitseb kanarbik,
ent uduvihmast hommikusest
on tunda sügis, hall ja pikk.
Rukkilill lõikuskuul
Kust tulid, rukkilill,
vilja keskele?
Miks nõnda ärevil,
sinililleke?
,,Siin mina ilutsen
rukkikõrte seas
siin mina pidutsen
sinikübar peas.
Mind, pole külvatud
leivaviljana,
siin kasvan hüljatud
lisarohuna.
Pea hakkab lõikama
rukist põllumees,
pea lakkab hõiskamast
västrik vilja sees.
Mis mina ilutsen,
varsti-langeja;
mis mina pidutsen
põllul-kõngeja!
Kui sureb viljapää,
ärkab kakuna,
siis minu sinipää
pehkib takuna."
Varblased põllul
Kaks varblast istusid põllumäel,
üks vana ja teine noor.