Sel hommikul, mil korjasime koos meie esimese ja kahjuks viimase ühiselt korjatud sinilillekimbu, kiitis ta just viimasel ajal aktuaalset raamatut Sass Hennolt ehk ''Mina olin siin. Esimene arest.''. Mulle tuli see muidugi üllatusena. Ta ei peljanud neid roppe sõnu, karme võtteid ja julme tegusid. Ta nägi sügavamale, ta hindas noore inimese vaeva püstitada endale raske eesmärk ja see ka ellu viia. Reaalsest elust otsekohest ja ilusatamata tõde kirjutada pole ju eriti kerge ja riskivaba. Nimekirjas, mis vanaema mulle andis, on kakskümmend viis raamatud, neist kakskümmend kolm on mul läbi. Tänu nendele raamatutele on minu ellu tulnud palju rohkem positiivsust, tarkust, tähelepanelikkust ja mõnu. Võib olla saan raamatutest mõnu teisel moel kui vanasti videvikul või laterna valgel lugedes kuid just vanalinn, Toompea ja üks hea raamat
Fourth level pilt pidi olema võimalikult Fifth level sarnane kujutatava inimese või esemega. · Ei pööratud tähelepanu välisele toredusele ega allegoorilistele ning mütoloogiast laenatud süzeedele. · Maastiku kujutati ilma Pieter de Hooch. Naine ja teenijanna ilusatamata. õues. Peamised zanrid - Portreemaal Sageli grupiportreed. · Üks kõige aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandalane Frans Hals. · Sidus tihti üksikportreed olustikulise tegevusega. · Tabas momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemalt. Frans Hals. Pieter van den Broecke portree. Peamised zanrid - Olustikumaal