“DOGMA 95” MANIFEST
Esimest korda võib igaüks filmi teha. Mida kättesaadavamaks muutub meedia, seda olulisem
on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi
vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse
järgi dekadentlik!
"Dogma 95" välistab individuaalse filmi põhimõtteliselt, pakkudes välja vääramatu seaduste
kogumi, k a s i n u s v a n d e.
1960. aastal sai mõõt täis! Öeldi, et kino on iluraviga surmatud, kuigi siis alles hakkas iluravi
tarbimine plahvatuslikult kasvama.
Dekadentlike filmiloojate "ülim" eesmärk on publiku lollitamine. Kas me selle üle olemegi nii
uhked? Kas me selle poole olemegi "100 aastat" püüdnud? Emotsioonide väljendamine
illusioonide kaudu... individuaalse kunstniku vabalt valitud tüssamisvõtete abil?
Etteaimatavus (dramaturgia) on muutunud kuldvasikaks, mille ümber me tantsime. Kui
annaabi.ee 
