Meetaimed
kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud
ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades
4
kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui
lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad
headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2]
Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud,
põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad
meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur
läätspuu, pärn, lumimari jt. [2]
Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on
redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb
juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad
kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2]