Eesti kultuurilugu
Alates teisest jõulupühast aga algas vastastikuste
külaskäimiste, ringmängude ja tantsude aeg.
Jõulupuu
Tänu Balthasar Russowi kirjapanekule saame teada, et nii pööripäevapüha tähistamisel kui ka
vastlapidustustel püstitati linnaväljakule suur kuusk. Nii pidutsesid Tallinnas saksa soost
linnakodanikud kirikuõpetajate vastuseisust hoolimata.
"Nõnda ka pidasid kodanikud talve päevil jõulu- ja vastla-ajal oma kilditubades ja sellid oma
kompaniides suuri ilupidusid. Ja kui kaubasellide joomad möödas olid, panid nad suure kõrge
kuuse, palju roosisid küljes rippumas, vastla-ajal turu peale püsti ja tulid õhtul sinna hulga naiste
ja neidudega, laulsid enne ja tantsisid ja pärast pistsid puu põlema, mis pimedas hästi leekis. Siis
võtsid sellid üksteise kätest kinni ja kargasid ning tantsisid ümber puu ja ümber tule ja tuletegijad
pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma. Ja ehk õpetajad seda küll noomisid ja
annaabi.ee 
